Kursusetöö

Kuidas kirjutada kursusetööd: struktuur samm-sammult

Kursusetöö on sisu poolest harva raske. Raskus on peaaegu alati sama — üliõpilane hakkab teksti kirjutama enne, kui teab, mida ta öelda tahab. Järgnev on järjekord, mis selle ära lahendab.

1. Alustage mitte tekstist, vaid kavast

Kava ei ole sisukord sisukorra pärast. See on kokkulepe iseendaga: mida te uurite, milliste sammudega ja millega lõpetate. Kooskõlastage see juhendajaga enne esimese lõigu kirjutamist. Üks vestlus kava üle säästab kaks nädalat ümberkirjutamist.

2. Sissejuhatus määrab kogu ülejäänu

Sissejuhatuses on neli kohustuslikku osa: aktuaalsus, eesmärk, ülesanded ja uurimisobjekt. Ülesanded on kõige tähtsamad — neist tulenevad otse peatükkide pealkirjad ja kokkuvõtte punktid. Kui ülesandeid on neli, on töös neli loogilist plokki ja kokkuvõttes neli punkti. Teisiti ei ole.

Eesmärk on alati üks ja sõnastatakse tegusõnaga: uurida, hinnata, välja selgitada. „Teemat käsitleda“ ei ole eesmärk — see on lubadus kirjandust lugeda.

3. Teoreetiline osa ei ole ümberjutustus

Kõige sagedasem viga on kolm õpikupeatükki oma sõnadega. Teoreetiline osa on selleks, et valida metoodika, millega praktilises osas töötate. See tähendab: võrrelda mitut lähenemist, näidata, mille poolest need erinevad, ja öelda, millise te võtate ja miks.

Praktiline mõõdupuu: kui teoreetilisest osast saab mõne lõigu välja jätta ja praktiline osa sellest ei kannata, siis see lõik ei ole vajalik.

4. Praktiline osa: andmed, arvutused, järeldus

Igal praktilise osa alapeatükil on sama ehitus: millised andmed te võtsite, mida te nendega tegite, mis selgus. Tabel või joonis ilma selle all oleva kommentaarita ei anna midagi — juhendaja ei loe tabelit, vaid teie järeldust sellest.

Andmeallikatena kasutatakse Eestis kõige sagedamini Statistikaameti andmebaasi, äriregistri kaudu avaldatud majandusaasta aruandeid või ettevõtte enda dokumente. Igal juhul märkige tabeli alla periood ja allikas.

5. Kokkuvõte = vastused ülesannetele

Võtke sissejuhatus lahti ja kirjutage ülesanded veergu. Igaühele peab tekkima oma kokkuvõtte punkt konkreetse tulemusega. Kui mõni ülesanne jäi vastuseta, tuleb see kas ära teha või sissejuhatusest välja võtta.

Näide: majandustöö struktuur

• Sissejuhatus — aktuaalsus, eesmärk, neli ülesannet, objekt, meetodid.
• 1. peatükk — ettevõtte finantshindamise metoodikate ülevaade ja valitud metoodika põhjendus.
• 2. peatükk — konkreetse ettevõtte näitajate arvutamine kolme aasta kohta.
• 3. peatükk — probleemide väljatoomine ja ettepanekud arvulise kasuga.
• Kokkuvõte — neli punkti vastavalt ülesannete arvule.

Vead, mille pärast töö tagasi tuleb

• Sissejuhatus ei lange sisuga kokku. Ülesanded ühest, peatükid teisest.
• Teooria ilma praktilise väljundita. Peatükk on kirjutatud, aga edasi seda ei kasutata.
• Vana kirjandus. Paljud juhendajad paluvad, et suurem osa allikaid ei oleks vanemad kui viis aastat.
• Ettepanekud ilma arvudeta. „Turundust tuleb parandada“ ei ole ettepanek.
• Vormistamine viimasel ööl. Selle pärast tuleb töö tagasi sagedamini kui sisu pärast.