Vormistamine

Vormistamine juhendi järgi: kontrollnimekiri enne esitamist

Vormistuse pärast tuleb töid tagasi sagedamini kui sisu pärast. See on hea uudis: erinevalt sisust saab vormistust nimekirja järgi poole tunniga kontrollida. Järgnev on järjekord, milles seda kõige mugavam teha on.

Alustage õigest dokumendist

Ainus allikas, mida tasub vaadata, on teie instituudi käesoleva aasta vormistusjuhend. Mitte eelmise aasta oma, mitte teise teaduskonna oma ega internetist leitu. Nõuded Tartu Ülikoolis, TalTechis ja Tallinna Ülikoolis erinevad ning mõnikord erinevad need ka sama kõrgkooli instituutide vahel. Kui juhendis on midagi vastuolus sellega, mida ütles juhendaja, siis võidab juhendaja — aga fikseerige see kirjavahetuses ära.

Lehekülg

• Kirjatüüp ja suurus — kõige sagedamini Times New Roman 12 pt, reavahe 1,5.
• Veerised — tavaliselt vasak 3 cm, parem 2 cm, üleval ja all 2,5 cm.
• Leheküljenumbrid on läbivad alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit ei panda.
• Lõiguvahed on kogu tekstis ühesugused, joondus rööpne.

Pealkirjad ja sisukord

Pealkirjad tuleb vormistada laadidega, mitte käsitsi rasvaseks tehes — muidu sisukord automaatselt kokku ei tule ja seda peab iga muudatuse järel käsitsi parandama. Sisukord genereeritakse viimast korda alles pärast kõiki parandusi, muidu ei klapi leheküljenumbrid.

Viited ja kasutatud kirjanduse loetelu

Eestis kasutatakse kõige sagedamini APA stiili, kuid täpse variandi ütleb teie juhend. Kõige tähtsam reegel on lihtne: iga kirjanduse loetelu allikas peab olema tekstis vähemalt korra viidatud ja igal tekstiviitel peab olema vaste loetelus. See vastastikune kontroll võtab kümme minutit ja päästab kaitsmisel ebamugavast küsimusest.

Pange tähele plagiaadikontrolli: paljudes Eesti kõrgkoolides läbivad tööd automaatse plagiaadituvastuse (näiteks süsteemi KRATT kaudu), kusjuures lubatud kattuvuse protsendi ja selle arvutamise korra määrab kõrgkool ise. Korrektselt viidatud tsitaati tavaliselt rikkumiseks ei loeta — aga ainult siis, kui viide on õigesti vormistatud.

Tabelid ja joonised

• Tabeli pealkiri kirjutatakse tabeli kohale, joonise oma joonise alla.
• Nummerdus on läbiv või peatükkide kaupa, kuid kogu töös ühtemoodi.
• Iga tabeli alla märgitakse allikas või märkus „autori koostatud“.
• Iga tabel ja joonis peab olema tekstis vähemalt korra mainitud.

Lisad

Lisad tulevad pärast kasutatud kirjanduse loetelu, iga uuelt leheküljelt ja oma pealkirjaga. Töö üldmahtu neid tavaliselt ei arvestata — aga ka see on juhendis kirjas ja seda tasub kontrollida enne, kui hakkate lisadesse tõstma kõike, mis mujale ära ei mahtunud.

Viimane kontroll enne esitamist

• Sisukord on pärast viimast parandust uuendatud.
• Leheküljenumbrid ei katke ja langevad sisukorraga kokku.
• Kõigil viidetel on vasted loetelus ja vastupidi.
• Tiitelleht on käesoleva aasta kuupäeva ja juhendaja õige ametinimetusega.
• Fail on salvestatud PDF-vormingus, kui instituut seda nõuab, ja nimetatud tema reeglite järgi.